neljapäev, 11. märts 2010

Kevad tulekul- must jää


Sedakorda siis lühike pajatus kevade tulekust, mis võttis täiesti ootamatud (sõna otses mõttes) pöörded ja oleks äärepealt võinud ka väga traagiliselt lõppeda.

Ilusal päiksepaistelisel päeval sõitsin Tallinnast Saku poole ja järsku, täiesti siledal teel, lubatud kiiruse piires sõites, viskas minu juhitud auto ühe külje ette, paiskus seejärel paremasse teeserva, sealt tagasi tee keskele ja peale 180 kraadist pööret, tormas tagumik ees vastassuuna vööndisse, sealt hooga lumevalli. Asja tegi ärevaks et vastu tuli 6 autot ja mul õnnestu 2. ja 3. nda vahelt tagurpidi läbi tormata. Tagant tulnud Samati väikebuss tegi ka ehmatusest lühipeatuse, kuid nähes, et me kõik autos terved oleme ja üritame edasi liikuma hakata, jätkas oma liikumist ettenähtud marsruudil.

Olen olnud 20 aastat pea igapäevaselt autoroolis aga sedavõrd tõsine kokkupuude musta jääga oli täiesti esmakordne. Tegemist oli siis kohaga, kus tee läks puude varju ning teepinnal olid miinuskraadid.

Tõe huvides olgu ära öeldud et auto oli tagaveoline KIA Sorento, mille talvekummid teenivad oma viimast talve. Enamus naelu on kummist juba lahkunud, kuid mustri sügavus kõõlub veel siiski lubatu piiril. Tagantjärgitarkusena võib öelda, et peale esimest paremasse serva paiskumist oleks tulnud autol lasta tormata otse lumevalli ja mitte teda üritada teele tagasi juhtida, mille tulemusena toimus 180 kraadine pööre ja enda ja teiste elude asjata ohtu seadmine. No aga kes see hetkeolukorras ikka oskab nii tark olla. Olukord ei tundunud üldse nii lootusetu, pika talve jooksul on ikka juhtunud et auto läheb külglibisemisse. Muist jää on kurikaval ja ei allu juhtimisele.

Loo moraal: päikesepaistest jõudes varjulise metsa vahele on praegusel kevadisel ajal oht kohtuda musta jääga. Kui on eespool näha, et tee sukeldub päikesesärast varju, siis vähendage heaga kiirust ja hoidke paremasse teeserva, et vähemalt parempoolsed rattad oleks lumisel või karedamal pinnasel. Sellega ei tohi muidugi liialdada, teeserval võib kõndida jalakäija, keda te ei pruugi märgata kui sukeldute päikesesärast tumedasse varju.
Head liiklemist.

Kommentaare ei ole: